Kultuur  


Mustjala Anna kirik

Mustjala Anna kirik 2008
Mustjala kirik kannab Anna nime. See nimi pole saadud mõne katoliku pühaku järgi, vaid omaaegse Taani asekuberneri abikaasa Anna Schestädti nime järgi, kes lasi 1605. aastal ehitada praeguse kiriku kohale kabeli. Kabel sai esialgu Kihelkonna kogudu-se abikirikuks, sest Mustjalas polnud siis veel ise-seisvat kogudust. 1640. aastal e raldati Mustjala ise-seisva kogudusena Kihelkonnast ja varsti osutus kabelihoone kirikuna väikeseks. Alles 1794. aastal õnnestus senist kabelit ehitada suuremaks. Kui ka uuendatud kabel osutus liiga väikseks ja hakkas lagunema, hakati mõtlema uue kiriku ehitamisele.

Esimese tõuke andis selleks Hamburgi pastor Sengelmann, kes külaskäigul Mustjala pastoraati nägi kirikuhoone armetust ja seda, et kogudus ise ei ole suuteline uut kirikut ehitama. Ta andis kohalikule õpetajale ühe taalri sooviga, et sellele lisanduksid teised annid. Kohalik pastor Carl Johannes Masing (Mustjala koguduse õpetaja 1835 -1860) hakkas tõsiselt uue kiriku ehitamisega tegelema.

Kindralkuberner vürst Suvorovi kaudu saadi keiser Aleksander II toetus ja kokku laekus kiriku ehitami- seks 6217 rubla. Uue kiriku projekti ( arvatavasti kingitusena ) valmistas vene ülemöödunud sajandi arhitektuuriajaloo tuntumaid esindajaid David Ivanovish Grimm (elas aastatel 1823-1898). D. I. Grimm sündis Peterburis, õppis ja Imperaatorlikus Kunstide Akadeemias, mille lõpetas aastal 1845.

Kümme aastat hiljem nimetati D.I.Grimm akadee-mikuks ja määrati keisrikoja peaarhitektiks ning akadeemia õppejõuks. Oma aja parimaks bütsantsi arhitektuuripärandi tundjaks peetuna valmisid tema projektide järgi mitmed kirikud mitte ainult Venemaal vaid ka Genfis, Nizzas, Kopenhaagenis ja Londonis.

Tema loodud 3 ainsat mitte bütsantsipärast kirikut on Mustjala kirik Saaremaal, Nissi kirik Harjumaal ning Saksa Reformeeritud kirikuhoone Peterburis, kusjuures Mustjala ja Nissi kirik on ehitatud sama projekti järgi.

Kahjuks ei õnnestunud kogudusel koguda piisavalt raha kiriku täielikult projektijärgseks ehitamiseks. 1860. aastal siirdus senine õpetaja Carl Johannes Masing Saaremaalt Peterburi Mihkli koguduse õpetajaks. Kiriku ehitamine jätkus uue õpetaja Vihelm Conrad Heinrich Bergvizi ajal aastatel 1860- 1863.

Ehitamata jäid võlvid (tehti puitlagi) ning torn on ettenähtust lühem. Väljast torkab silma romaani- pärase kaarestiku puudumine. Nissi kirik vastab selles osas projektile, kuid seal on loobutud põhja-poolsest eeskojast, mis Mustjalas on olemas. Kiriku ehitust juhtis ehitusmeister Jakobson, kes sai tööde teostamiseks 5000 rubla.

Talumehed tõid kohale materjalid, mõisad andsid palgid ja kivid. Vajaliku raua,klaasi, katusekivid, värvid, lukud, naelad ja Kaarma dolomiidist tahutud kivid
pidi ehitusmeister ise muretsema.

Uue kiriku sissepühitsemine toimus 27. oktoobril 1863 ja selle toimetas superintendent A.v.Schmidt. Mõned aastad hiljem, 1899 ehitati kirikusse koori-rõdud, et paremini kirikulisi mahutada.

Gustav Terkmanni poolt on kirikusse 1903. aastal ehitatud mehaaniline orel.Orelimeister Hardo Kriisa teostas orelile 1997. aastal korraliku remondi ja nii
on Mustjala kiriku orel heas seisukorras.

Tänapäeval kuulub Mustjala Anna kogudusse sada- kond liiget. Piirkonna lapsed osalevad aktiivselt koguduse pühapäevakoolitöös. Suvel toimuvad kirikus kaunid ja huvitavad kontserdid.

Kirikuhoone vajab nii väljast kui seest remonti. 2003. aastal OÜ H.Uuetalu poolt koostatud “Mustjala kiriku tehnilise olukorra hinnangu ja restaureerimistööde
eelprojekti” järgi oleks tööde maksumus 3,83 miljonit krooni. 2006. aasta suvel korrastati ja värviti kiriku torni puidust kimmkatus. 2007. aastal alustas kogudus riigi pühakodade programmi, muinsus-kaitseameti, Tallinna Sadama ning kohaliku vallaga välisfassaadi remondiga, mis jätkub ka käesoleval aastal.

Läbi aastate on kiriku ja pastoraadi remonti toetanud aastakümnete eest Läände elama asunud endised saarlased. Südamlik tänu neile kõigile!

Samuti on väike Mustjala Anna kogudus tänulik kõigile, kes edaspidi otsustavad nii kiriku remonti kui koguduse tööd toetada.

Jumalateenistused toimuvad Mustjala kirikus tavaliselt pühapäeviti kell 11.
Talvel peetakse jumalateenistusi pastoraadi saalis.


Koguduse aadress: EELK Mustjala Anna kogudus
Kiriku tn 3 Mustjala 93601 Saaremaa ESTONIA
Telefonid: + 372 45 79 644; + 372 51 77 350
E-post: mustjala@eelk.ee
Arveldusarve: SEB Eesti Ühispank 10602009607009

Tere tulemast kõigile hubasesse Mustjala kirikusse!

Mustjala Anna koguduse hooldajaõpetaja
Rene Reinsoo





Mustjala küla, Alevi 13, Mustjala vald 93601 Saare maakond. Tel: 457 9722, faks: 457 9630, e-post: vald@mustjala.ee